Aja mõõtmine
Aja mõõtmiseks kasutatakse perioodiliselt korduvaid protsesse. Niisugusteks protsessideks võivad olla öö ja päeva vaheldumine, aastaaegade vaheldumine, kuufaaside vaheldumine. Meie ajaarvamine on seotud Päikese liikumistega. Maa pöörlemine ümber oma telje tekitab öö ja päeva vaheldumise. Ajavahemikku, mis kulub Maal ühe täispöörde sooritamiseks nimetame ööpäevaks (ajavahemik Päikese kahe järjestikuse alumise kulminatsiooni vahel).
Maa tiirlemine ümber Päikese põhjustab aga aastaaegade vaheldumise. Ajavahemikku, mis kulub Maal ühe täistiiru tegemiseks ümber Päikese, nimetame aastaks.
Meie asukohta ööpäevas näitab kell.
“Mis kell on?”
“Kell on üksteist!”
See vastus ütleb meile, et läheneb keskpäev (või ka kesköö), kui kasutame 12 tunnise skaalaga kella. Iga kell peab aja näitamiseks kordama kuidagi Päikese liikumist (näiteks teeb tunniosuti kaks täistiiru ajaga, mil Päike teeb ühe tiiru taevavõlvil). Kuna Maa liigub ümber Päikese mööda ellipsikujulist trajektoori pole kõik ööpäevad ühepikkused ja meie kell peaks iga päev käima veidi erineva kiirusega. Sellise kella valmistamine on tülikas ja kõik reaalsed kellad (välja arvatud Päikesekell) käivad ühtlaselt. Kellade käigu aluseks võetakse keskmine ööpäev, mis on kõigi aasta ööpäevade aritmeetiline keskmine. Seega näitavad meie kellad keskmist aega.
Aega, mida näitab Päikesekell nimetatakse aga “tõeliseks päikeseajaks”.
Maa tiirlemine ümber Päikese põhjustab aga aastaaegade vaheldumise. Ajavahemikku, mis kulub Maal ühe täistiiru tegemiseks ümber Päikese, nimetame aastaks.
Meie asukohta ööpäevas näitab kell.
“Mis kell on?”
“Kell on üksteist!”
See vastus ütleb meile, et läheneb keskpäev (või ka kesköö), kui kasutame 12 tunnise skaalaga kella. Iga kell peab aja näitamiseks kordama kuidagi Päikese liikumist (näiteks teeb tunniosuti kaks täistiiru ajaga, mil Päike teeb ühe tiiru taevavõlvil). Kuna Maa liigub ümber Päikese mööda ellipsikujulist trajektoori pole kõik ööpäevad ühepikkused ja meie kell peaks iga päev käima veidi erineva kiirusega. Sellise kella valmistamine on tülikas ja kõik reaalsed kellad (välja arvatud Päikesekell) käivad ühtlaselt. Kellade käigu aluseks võetakse keskmine ööpäev, mis on kõigi aasta ööpäevade aritmeetiline keskmine. Seega näitavad meie kellad keskmist aega.
Aega, mida näitab Päikesekell nimetatakse aga “tõeliseks päikeseajaks”.
* Fotod erakogust
Maa pöördub läänest itta ja seetõttu tõuseb Päike aladel, mis jäävad meist idapoole varem ja meist läänepool hiljem. Järelikult ei saa kõikjal kasutada üht ja sama aega. Igal maakohal peaks olema oma aeg - kohalik keskmine aeg.
Maa pöördub läänest itta ja seetõttu tõuseb Päike aladel, mis jäävad meist idapoole varem ja meist läänepool hiljem. Järelikult ei saa kõikjal kasutada üht ja sama aega. Igal maakohal peaks olema oma aeg - kohalik keskmine aeg.