Ajavööndid
Kohaliku keskmise aja erinevust tõelisest päikeseajast iseloomustab ajavõrrand:
kohalik keskmine aeg = tõeline päikeseaeg + ajavõrrand
Lühendatult
k.k.a. = t.pa + av
Ajavõrrand on iga kalendripäeva jaoks erinev ja on antud “TÄHETORNI KALENDRIS “ [2]. Kohalik keskmine aeg on ühesugune vaid ühel meridiaanil asuvates maakohtades. Kohalik keskmine aeg on aga erinev nendes maakohtades, mis ei asu samal meridiaanil. Lähestikku asuvates maakohtades peaks olema ühesugune kellaaeg .
kohalik keskmine aeg = tõeline päikeseaeg + ajavõrrand
Lühendatult
k.k.a. = t.pa + av
Ajavõrrand on iga kalendripäeva jaoks erinev ja on antud “TÄHETORNI KALENDRIS “ [2]. Kohalik keskmine aeg on ühesugune vaid ühel meridiaanil asuvates maakohtades. Kohalik keskmine aeg on aga erinev nendes maakohtades, mis ei asu samal meridiaanil. Lähestikku asuvates maakohtades peaks olema ühesugune kellaaeg .
Selleks on võetud kasutusele vööndiaeg. Kogu Maakera on jagatud 24 ajavööndiks. Igas ajavööndis kehtib vööndiaeg, mis erineb naabervööndi ajast 1 tunni võrra. Ajavööndi teoreetiliseks laiuseks 15 pikkuskraadi.
Ajavööndite lugemist alustatakse vööndist, mille keskjooneks on 0 meridiaan ehk Greenwichi meridiaan. Ajavööndi keskmeridiaani kohalikku keskmist aega nimetamegi vööndiajaks. Ajavööndid on nummerdatud: esimene ajavöönd kannab numbrit 0, järgmine 1 jne. |
Ajavööndite geograafiliste koordinaatide piirideks
0 vööndi piirideks on 7,5° läänepikkust ja 7,5° idapikkust
I vööndi piirideks 7,5° idapikkust ja 22,5° idapikkust
II vööndi piirideks 22,5° idapikkust ja 37,5° idapikkust
jne.
Eesti asub II ajavööndis, sest asub vahemikus 21°45´- 28°15´ idapikkust vt. lisa 2. Eeltoodust on näha, et Eesti osa, mis asub Kuressaarest läänepool, peaks jääma I ajavööndisse. On mõeldamatu, et selles Saaremaa osas oleks teistsugune aeg, kui ülejäänud Eestis. Seetõttu maismaal ei ole ajavööndite piirid täpselt piki meridiaani, vaid jälgivad riigipiire, riigisiseselt administratiivpiire ja loomulikke looduslikke piire.
0 vööndi piirideks on 7,5° läänepikkust ja 7,5° idapikkust
I vööndi piirideks 7,5° idapikkust ja 22,5° idapikkust
II vööndi piirideks 22,5° idapikkust ja 37,5° idapikkust
jne.
Eesti asub II ajavööndis, sest asub vahemikus 21°45´- 28°15´ idapikkust vt. lisa 2. Eeltoodust on näha, et Eesti osa, mis asub Kuressaarest läänepool, peaks jääma I ajavööndisse. On mõeldamatu, et selles Saaremaa osas oleks teistsugune aeg, kui ülejäänud Eestis. Seetõttu maismaal ei ole ajavööndite piirid täpselt piki meridiaani, vaid jälgivad riigipiire, riigisiseselt administratiivpiire ja loomulikke looduslikke piire.
Sageli kasutatakse ajavööndite tähistamisel mitte vööndi numbrit, vaid vööndile antud nime. Nii nimetatakse:
0 vööndi aega mõnikord Greenwichi ajaks või Lääne–Euroopa ajaks ning ka Maailmaajaks.
I vööndi aega nimetatakse Kesk–Euroopa ajaks
II vööndi aega Ida–Euroopa ajaks, seega meie Eestis kasutame Ida–Euroopa aega.
Inimese elutegevus ja igapäevane elurütm on nii või teisiti seotud valge ajaga. Aastaaegade vaheldumisega muutuvad ka valge aja alguse ja lõpu kellaajad. Juba vanast ajast on teada, et suviti tõusti ja asuti tööle varem, talvel aga hiljem. Tänapäeva inimene on harjunud oma tegevust korraldama kella järgi. Et kindlustada suvine varasem tõusmine, on otsustatud kasutada nn. suveaega, mis on talveajast (tegelikust vööndiajast) 1 tunni võrra ees. Üleminek suveajale toimub kevadise pööripäeva lähedal märtsis (see toimub alati ööl vastu pühapäeva ja kuupäev teatatakse). Üleminek suveajalt talveajale aga mõnel oktoobrikuu nädalavahetusel. Seega meil Eestis on kasutusel talvisel ajal Ida-Euroopa talveaeg ja suvisel ajal Ida–Euroopa suveaeg.
0 vööndi aega mõnikord Greenwichi ajaks või Lääne–Euroopa ajaks ning ka Maailmaajaks.
I vööndi aega nimetatakse Kesk–Euroopa ajaks
II vööndi aega Ida–Euroopa ajaks, seega meie Eestis kasutame Ida–Euroopa aega.
Inimese elutegevus ja igapäevane elurütm on nii või teisiti seotud valge ajaga. Aastaaegade vaheldumisega muutuvad ka valge aja alguse ja lõpu kellaajad. Juba vanast ajast on teada, et suviti tõusti ja asuti tööle varem, talvel aga hiljem. Tänapäeva inimene on harjunud oma tegevust korraldama kella järgi. Et kindlustada suvine varasem tõusmine, on otsustatud kasutada nn. suveaega, mis on talveajast (tegelikust vööndiajast) 1 tunni võrra ees. Üleminek suveajale toimub kevadise pööripäeva lähedal märtsis (see toimub alati ööl vastu pühapäeva ja kuupäev teatatakse). Üleminek suveajalt talveajale aga mõnel oktoobrikuu nädalavahetusel. Seega meil Eestis on kasutusel talvisel ajal Ida-Euroopa talveaeg ja suvisel ajal Ida–Euroopa suveaeg.